Wikipedia seletus on selline: Sõna "leib" on eesti keeles germaani laen ligikaudu meie ajaarvamise algusest, kuid traditsiooniline rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul; enne seda oli tavalisim teravili oder. 19. sajandi lõpukümnenditeni lisati leivajahule aganaid, ikaldusaastatel ka muid lisandeid nagu peenestatud tammetõrud, kase- ja sarapuu-urvad, kanarbik jms.
Minu kokkupuude leivaga algas, kes nüüd enam teab, millal. Pean vanaemalt üle küsima, aga üldiselt nii ta oli, et maal oli rukis oma põllult ja mis siis ikka, kui leiba tuli teha. Vanaema tegi leiba elektriahjus, vahel katsetas ka suures puuahjus. Leivategu kestis siis 3 päeva, mina olen moodsal ajal nii kaugele läinud, et piisab ühest päevast. Viimase vastu on kindlasti vaidlejaid, sest nagu arvata võib: nii palju on arvamusi, kui on leivategijaid.
About Me
Blog Archive
Siinne materjal on autorikaitse objekt ja selle kasutamine kommertseesmärkidel on keelatud. Muul eesmärgil avalikult kasutades lingi algsele postitusele! Pildimaterjali avalik loata kasutamine ei ole lubatud.
No comments:
Post a Comment